Jääkaru

Toitumine ja jahipidamineJääkarud toituvad põhiliselt hüljestest. Nad peavad jahti jääaukude juures, kus hülged käivad õhku hingamas või hiilivad jääl lebavate isendite juurde. Jääkarud tapavad hülge ainsa käpalöögiga. Hilissuvel ja varasügisel patrullivad jääkarud kaldal, otsides surnud vaalalisi ja morski. Ühe loomakorjuse juurde võib koguneda 10 kuni 20 karu. Suvel, kui ligipääsvateks osutuvad suuremad piirkonnad, muutub jääkarude toidulaud palju mitmekesisemaks. Pisinärilised, polaarrebased, täiskasvanud pardid ja hahad ning nende munad on siis karude toiduahela oluliseks täienduseks. Jääkarud söövad – nagu ka nende sugulased – taimetoitu, näiteks marju, seeni, samblikke, rohtu, oblikaid jms.

[redigeeri]Harjumused

Jääkarud veedavad suurema osa aastast rüsijää lahvanduste piirkonnas. Kõige meelsamini viibivad nad lahvanduspiirkonnas, kus lisaks jääle on avavett ja maapinda. Nad on harilikult aktiivsed kogu aasta vältel. Toidu otsimisega tegelevad nii päeval kui öösel. Jääkarud on suurepärased ujujad, nad libistavad end vette või hüppavad pea ees. Ujumiseks kasutavad nad esikäppi ning võivad ujuda kiirusega kuni 10 km tunnis. Nad sukelduvad lahtiste silmade ja suletud ninasõõrmetega. Jääkarud on võimelised vee all vastu pidama kuni 2 minutit. Veest välja tulles raputavad otsekohe kasuka kuivaks.

Plajunemine

Jääkarude paaritumisaeg langeb varasuvesse, peamiselt aprillikuusse. Sel ajal läbivad isased emaste otsingul pikki vahemaid. Emased hoolitsevad järglaste eest vähemalt kaks aastat ning selle aja jooksul nad tiineks ei jää. Oktoobris ja novembris uuristavad karud põhjatuulte poolt kokkukuhjatud suurtesse lumehangedesse koopaid, mille suue jääb tavaliselt lõunasuunda. Kõik karud on võimelised endale koopaid uuristama, kuid harilikult jäävad seal pikemaks ajaks unne vaid tiined emased. Novembris või detsembris sündivad pojad kaaluvad 450–900 grammi ning on rotisuurused. Nad sünnivad ilma karvata, pimedate ja kurtidena. Kui nad esimest korda märtsi ja aprilli vahel koopast välja tulevad, on nad kasvanud juba kassisuurusteks.

Kas tead, et...


Jääkarudel on väga tundlik haistmismeel ning nad on võimelised tundma loomakorjuse lõhna isegi 30 km kauguselt. Nad suudavad leida üles ka peaaegu kahemeetrise lume- ja jääkihi varjus lebavaid hülgeid.

Jääkaru toidujäätmetest on täielikus sõltuvuses hulgaliselt polaarrebaseid, kes karude puudumise korral nälga sureksid.

Jääkarud võivad joosta kiirusega 40 km tunnis. Tavaline aeglane tempo on 3–6,5 km tunnis

Temperatuur jääkarude urgudes võib olla kuni 40 kraadi välistemperatuurist kõrgem.

[redigeeri]Esinemine




Arktika, Gröönimaa, Põhja-Ameerika ja Aasia põhjaalad.